Rännata tähendab usaldada Taod.

Kõike, mida soovid tead elust, võid õppida rännates.

Kõike, mida soovid teada inimestest, võid näha nendega koos olles.

Kõike, mida soovid teada loodusest, on parim õppida otse loodusest.

Kõike, mida soovid teada Taost, võid teada saada Taol end kanda lastes.

Nõnda kui vesi meid kannab, kannab meid ka Tao. Nii nagu ujuja peab tundma voolu ja sobituma sellega, õpime ka meie Taod temas rännates.

Taol on suund.
Taol on teadvus ja teadmatus.
Taol on piiritu loomisvõime.
Tao on elu, Tao on surma ja see, mis ei ole kumbki neist.
Tao on kõikvõimas.
Tao on saladus.
Tao on ülim.
Tao on kõikjalkehtiv.
Tao on igal pool.

Mitte kusagil ei ole midagi, mis ei oleks Tao. Inimolendid vaid kujutlevad end eraldi olevat. See sarnaneb ujujaga, kes vette minnes eelnevalt veeolusid järele ei uuri. Endale vett teadvustamast keeldudes upub ta lihtsalt ära. Kuid ujujat , kes veel end kanda laseb ja vooluga kaasa liigub, mitte üksnes ei hoita pinnal, vaid ta saab enesele juurde lisatuge.

Muud pole vaja. Usalda Taod ja rända temas ning kõik teadmised on sinu.

Juba kaugest ajaloost on Hiina keisrid teinud mäkketõusu pühadel mägedel. Arusaam oli selline, et teadmised liiguvad vertikaalis ülevalt alla ja nii mindigi aeg-ajalt mäkke, jumalatele poolele teele vastu, et saada uusi tarkusi, aga saamaks ka pikendus oma valitsemismandaadile.

Õnnestunud mäkketõus tähendas mandaadi uuendamist ja valistemisaja jätkumist. Ebaõnne korral, kui mingil põhjusel tippu ei jõutud, loeti seda, kui valitsemisaja lõppu, sest mandaat jäi uuendamata.