Ji. Enese, omaenda, päriselt oma, ise, isiklik.
See sümbol tähendab loomupäraselt kaasasündinut – midagi tõeliselt omast.
Tao on loomuldasa algusest peale meis juba olemas.
Ükskõik, mis sinu elus ka juhtuks , usu endasse. Ära loovuta seda jumalale. Ära loobu sellest oma õpetaja pärast. Ära loobu sellest oma vanemate pärast. Ära loobu sellest oma abikaasa pärast. Ära loobu sellest lapse nimel. Pole tähtis, mis juhtub, usu endasse.
Mitte keegi nendest inimestest ei saa elada sinu elu. Mitte keegi neist inimestest ei tunne sind sama hästi kui sa ise.
Ükski jumal ei tunne sind. Ükski õpetaja ei tunne sind. Ükski ennustaja ei tunne sind. Mitte keegi ei saa sind tunda, kui sa ise seda ei soovi. Miks? Sest tulevikku pole veel valmis tehtud. Kuidas võiksid nad teada, mida sa teed järgmiseks?
Liialt paljud inimesed lasevad teisi enese üle valitseda. Mis hea pärast? Ainult teise hüvanguks. Kui sa lased ühiskonnal enese üle valitseda, kes siis võidab? Ühiskond. Kui sa lased oma vanematel enese üle valitseda, kes siis sellest kasu lõikab? Sinu vanemad. Kui sa lased õpetajal enese üle valitseda, kes saab siis järjest suuremaid volitusi? Õpetaja. Kui sa lased jumalatel enese üle valitseda, kes sellest rikatub? Jumalad.
Ja mis saab sel juhul sinust?
Õpetajad ütlevad: “Õpi minu juures, või jää vaevlema nõmeduse küüsi.” Jumalad ütlevad: “Kummarda mind, või ma karistan sind selles elus ja ka nendes, mis veel tulevad.” Ütle mulle, on siis sellistes alatutele ähvardustele rajatud sidemetel midagi head?
Tao ei ähvarda. Kummarda seda ja see ei suurene ega rikastu selle arvelt. Eira seda, ja see ei muutu sellest pisemaks. Järgi seda, ja sind hoitakse. Vastandu sellele, ja sa hävined. Kui sa aga valid selle järgimise, saad sa sõltumatuks.
See on vabanemine.
