“Inimesed on ainsad olevused, kes situvad oma pessa, et sundida ennast välja kolima.” Bruce DiMarsico
Pesa all on siis eelkõige mõeldud nn “mugavustsooni”. “Heal lapsel” mitu nime – mugavustsoon, viletsustsoon, endaloodud vangla.
Tegelikult ongi see nimetus, olenevalt igaühe sisetundest erinev ja kõigil on õigus.
Mugavustsoon, samas ka kaitstus. Inimene on loodud rakutasandini välja laisana ja see ei ole mitte niivõrd tahtepõhine laiskus, vaid kaitse, et mitte läbi põleda. Kui tunnete ennast selles tsoonis hästi, olete õnnelik, siis ongi kõik tore.
Muutma peab hakkama, kui enesetunne pole enam nii hea ja tsoon tundub pigem juba viletsustsoonina. Ka feng shuis öeldakse, et paranda seda, mis on katki. Pole mõtete asju kampaaniakorras teha. Jälgi muutusi ja kohandu nendega. Kõik, ka meie ise, on pidevas muutumises.
Muutumiseks on kaks võimalust: 1. ma muutun vabatahtlikult , 2. mind sunnitakse muutuma. Tark inimene paneb tähele muutunud olusid ja kohandub, teeb kõik, mis temast oleneb. Paljud ei taha targad olla ja lasevad elul nn. “lahmakat” anda. Peale seda üldjuhul ei saa oma mugavus-viletsustsoonis vanaviisi jätkata ja ollakse sunnitud muutuma.
Tulles nüüd alguse tsitaadi juurde tagasi, tuleb mainida, et me ise veel tekitame selle valmiduse “lahmaka” saamiseks. Inimene on tõesti ainuke olevus, kes endaga lõpmata halvasti käitub. Tarbib, mida iganes, mõtleb endast nii halvasti, kui võimalik, ei proovigi oma tegelikku võimekust kasutada, vabandab ja süüdistab. Ühe sõnaga, situb oma pessa ja viib ennast sellise piirini, et ühel hetkel lihtsalt on sunnitud mugavustsoonist välja kolima.
Otsustades mugavustsoonist väljuda, ei tohi ka üle pingutada. Tihti ütlevad meile isikliku arenemise tekstid, et ainuke õige tee on enda pidev lükkamine vastu oma nn”mugavustsooni” piire. “Kui teil pole ebamugav,” öeldakse, “siis te ei kasva”. Jäetakse mulje, et mugavustsoon on edu vaenlane. Mulle isiklikult meeldib nii mugavus kui ka püüdlus selle poole, mida ma tahan. Mulle meeldib aeg-ajalt panna ennast proovile ja avastada, et üsna sageli on minus vajalikku südikust. Ehk ei olegi probleem selles, et oleme liiga mugavad. Võib ju olla, et me ekslikult võrdsustame mugavuse mõnuleva rahuloluga.
Ilmselgelt on kõigil oma tee, et avastada rohkem vabadust oma elus. Samas usun kindlalt, et see peab olema kerge tee, mitte hambad risti pressimine. Ma pean tundma ennast hästi! Meil on ju suurepärane tagasisidemehhanism – emotsioonid. Tundes ennast halvasti, muuda midagi! Tundes ennast hästi, naudi hetke ja mõnule!
Uurige oma mugavustsooni ja vajadusel tegutsege!
Janno Seeder


