Arutlesime, et mida on abivajajale vaja. Kas anda talle kala või õng, jätta hoopis abistamata (uppuja päästmine on uppuja enda asi).
Ilmselt on hea anda õng, aga kellele seda saab anda. Anda saab sellele, kes on seda küsinud, esitanud nn. tellimuse. Seda ära ootamata, kui tormad kedagi aitama, siis talitad nagu timurlased, kellel oli õilis plaan vanainimesi üle tee aidata, tassides neid kahe vahel teisele poolele. Alles seal selgus vanainimese rabelemise põhjus – ta ei tahtnudki üle tee minna. Timurlased said ikkagi “linnukese” kirja – 1 vanainimene üle tee aidatud.
Mis see õng võib esmaselt olla? Näiteks – lootus!?
Vaatame, mida muistsed taolased selle kohta rääkisid.
WANG. Lootma, ootama, kaugusesse vaatama, täiskuu.
Mitte midagi ei ole võimalik korda saata ilma lootuseta.
Kõik me vajame lootust. Ilma selleta ei liiguks me homsesse päeva. Ka kõik need filosoofia toretsevalt peened sõnad, kõik teoloogia mõistupärased põhjendused ei asenda meie vajadust jätkuvalt edasi minna. Teooriate üle arutlemine täidab meie intellektuaalseid vajadusi. Kuid selleks, et igal hommikul tõusta ja tööd teha selle nimel, millesse me usume, selleks et suunata oma tahet endale olulise saavutamiseks – peab meil olema lootus.
Lootus vajab eesmärki. Kui meil ei ole eesmärki, mille poole liikuda, nagu inimesel, kes otsib sõna wang, ei saa meil olla ka lootust. Lootus on see usk, mis aitab meil oma eesmärke ette kujutada ja innustab meid nende nimel töötama.
Lootus on ka vastus valule. Me kannatame, kuid oma kannatuses tajume, et kusagil on mingi tee sellest valust välja, ning me otsime seda võimalust. Nõnda otsime me ka Taod, sest sellet peaks avanema võimalus paremale elule.
Leia endale midagi, millele loota.
Tee endast inimene, kes suudab saavutada sellise lootuse.
Ja kui sul on olemas lootus, siis jaga seda teistega, keda kohtad. Meil on selles maailmas vaja rohkem lootust.
Kas me alati elame lootusrikkalt ja jagame lootust ka teistele? Masu ajal jäi küll vastupidine mulje, kui tihti raadiost-televiisorist kuuldu võttis ära igasuguse lootuse, et elu üldse kunagi saaks paremaks minna.
Lootuse puudumisel ei võimalda me endal teha elus muudatusi ja ei lase ka teistel. Mäletan, kuidas 2003.aastal, kui loobusin Hansapanga karjäärist, siis kuulsin: “Sul pole mingit võimalust, Eestis pole võimalik feng shuiga ära elada” või “Mis feng shui!? Ravi ennast või mine tööle, tee midagi asjalikku, muidu pole sul mingit lootust!”. Ämm ja äi hakkasid oma tütrele raha kõrvale panema, sest neile tundus, et väimehel “sõitis katus maha” ja pole enam mingit lootus.
Lootus on alati, ole ise lootusrikas ja jaga seda ka teistele! See on parim, mida sa teistele anda saad!
Lugupidamisega,
Janno Seeder