Sõnaraamat

Dian. Sõnaraamat, koodeks, põhimõitstete koondkokkuvõte, (iidne) eeskiri.

See pilt kujutab kõrgele altarilauale asetatud bambuseraamtuid.

Sõnade abil me kirjeldame ja sel viisil me õpime.

Kirjaõpetaja toonitas kord: “Kui sa suudad mingile asjale nime anda, siis oskad sa seda ka ära tunda.” See võib nii olla, kuid me peame ka teadma, kuidas nimetada nimetamatut. Tunda nimetatavat ja tunda nimetamatut – see on Tao järgimise raskus. Lapsepõlvele tagasi mõeldes meenub sulle tõenäoliselt aeg, mil asjad jäid nimetamatuks seniks, kuni sa leidsid neile nime. “Mis selle nimi on?” küsisid sa arvatavasti. Või kui küsisid, kas selline ja selline asi on olemas, vastas keegi kindlasti: “Muidugi on olemas. Seda kutsutakse …”

Sama kehib ka Taod õppides. Meil tuleb teada kindlate põhimõtete ja tähelepanekute nimesid. Andes nime sellele, mida me tunnetame õigena, võime liikuda edasi, iseloomustamaks ja uurimaks seda veelgi enam. Ka põnev Tao avastamine tekib kõigepealt selle nime kuulmisest ning jätkub terve hulga usutavate mõttearendustega.

Kuid Tao vaatleb ka elu seda osa, millel nime ei ole. Elu sügavamad tasandid on niivõrd päratud, sedavõrd sügavad ja nõnda mõistatuslikud, et neid ei saa nimetada. Siis, kui me tegeleme selle kõige keerulisema, aga samas ka kõige tähenduslikuma osaga Taost, tuleb meil tõdeda, et oma sõnaraamatutest me nende kogemuste kirjeldamiseks sõnu ei leia. Selle pärast ongi öeldud: “Need, kes teavad, ei räägi.” Kõige sügavamat osa Taost võib küll teada, kuid seda ei saa kirjeldada.

Sestap peame me olema oma õpingutes ülimalt põhjalikud. Seda osa elust, mis on nimetatav ja kirjas sõnaraamatutes, tuleb väga hoolikalt uurida. Aga see on ainult üks pool Tao õppimisest. Meil tuleb minna edasi ja mõista ka seda, mida iialgi ei kirjutata üles mitte ühessegi sõnaraamatusse. See on nimetamatu ja ülim. See on Tao.

Olen kuulnud peale kursust või raamatu lugemist öeldavat: “Mitte midagi uut, ma juba tean seda!”. Tunda on ka nagu pettumust. Mida otsitakse? Kahtlustan, et nimetamatut. Kuidas selleni jõuda? Ikka läbi raamatutes nimetatu, filmides nähtu, kursustel kuuldu praktikasse juurutamise. Hakates kasvõi vähesel määral nimetatut kogema, tekib tunnetuslik kogemus, avanev juurdepääs nimetamatule.

Kuni piirdud ainult lugemise, vaatamise või kuulamisega jääb nimetatu kõigest infoks, mis aja jooksul hakkab ka unustuse hõlma vajuma.

Valem on siis:  TEADMINE + PRAKTIKA = TARKUS.

Olen enda jaoks seda valemit ka edasi arendanud:

MÕISTMINE  *  PINGUTUS = TARKUS (TULEMUS).

MÕISTMINE – mitte lihtsalt ei loe, ei kuula, ei vaata, vaid proovin ka aru saada, et mis ja milleks.  Saada aru, mida nimetatu tähendab minu jaoks.

PINGUTUS – igapäevaselt praktiseerimiseks on vaja ennast taas ja taas mugavusttsoonist välja tuua, luua uusi püsiharjumusi, arendada enesedistsipliini.

Nii lähenedes hakkavad tulemused tulema.

Lugupidamisega,

Janno Seeder

Rubriigid: Feng shui, sildid: , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>