Tihti kuulete vabandust nr.11.: Ma pole küllalt tark!
Teie arukust ei saa mõõta IQ-testiga ega analüüsida kooli kirjatööde abil.
Kust te enda arvates teada saite, et teil on “ajude osakonnas” teatud puudujääke? Olgu, te osalesite haridussüsteemis, mis pani hindeid teie vaimsetele võimetele. Õppisite kuulama õpetajat, kelle tunniplaan polnud kujundatud vastavalt kõigi klassis olevate õpilaste võimetele, nii et kõigile jagati ühesuguseid juhtnööre. Nädala lõpus saite kontrolltöö eest hinde, mille abil teid võrreldi klassikaaslaste sooritustega.
Teil kujunes enesekujutlus, mis põhines õpetajate arvamusel ning tööde hinnetel ja õppeedukusel – saite teada, et olete õigekirjas keskmine, kunstis üle keskmise, aga matemaatika on teile raske. Vanemad võtsid koduõpetaja, et teie matemaatikat järgi aidata, mitte arendada kunstioskust, mille tegelikult tugev olite.
Peagi leidsite võimsa vabanduse (Ma pole piisavalt tark), mille käisite välja iga kord, kui see oli mugav.
Te ei õppinud aga, et intelligentsustestid mõõdavad ainult seda, kui hästi te teete intelligentsusteste. On teada, et õppeedukusel pole mingit pistmist intellektuaalse potentsiaaliga. Kuid teie noor meel klammerdus koolikogemuste külge ja lisas need sõnumitele, mille olite juba omaks võtnud: te pole nii tark kui teie õed-vennad, te pole kunagi olnud arvutamises hea või et te pole nii andekas kui naabrilapsed. Niisugune vaimset võimete pihta suunatud laviin paneb teid kergesti kaitsma end nende torgete eest vabandustega.
Miks inimesed käivad enesearenduskursustel? Ilmselt soovist kasvada ja areneda. Miks nad siis ei hakka neid uusi teadmisi ellu rakendama? Tihti kuulen küsides vastust: Ma pole veel küllalt tark. Kuidas on võimalik üldse ära tunda hetke, et olete piisavalt tark muutmaks oma elu, võtmaks oma elu juhtimist enda kätte?
Olen proovinud isikliku eeskuju najalt innustada inimesi, tuues näiteks just selle, et ka meie Siretiga alustasime mitte väga ammu ja võib öelda, et nullist.
Hiljutisel filmiõhtul oli inimene, kellega eelmisel korral kohtusime, kui tegime oma kõige esimest koolitust – 09.märtsil 2005. Tänaseks oleme koolitusürituste arvuga jõudnud üle tuhande, aga alustasime ju ikka esimesest. Tuleb astuda see esimene samm.
Enda näite pealt innustades, et me ei ole väljavalitud, meil õnnestus, ka teil õnnestub kindlasti, kuuleme tihti – Te olete juba väga targad!
Kuidas saab teadmine tarkuseks? Ikka läbi tegevuse, läbi praktika, mitte lihtsalt uut infot kokku korjates ja oodates hetke, kui olen oma arust juba piisavalt tark.
Teie geniaalsus sõltub mõtetest ja uskumustest, kes tahate olla, mida saavutada või külge tõmmata. Kui suudate midagi kujutleda ja selle ühendades kirega reaalsuses teostada, ongi kõik, mida vajate oma geniaalsuse aktiveerimiseks. Kui teil on raske pidada end geeniuseks, siis küsige endalt rõhuga: Miks mitte?
Ilusat nädalavahetust!
Janno Seeder
