Rong. Sulama
Vasakul on vett tähistav märk. Päremal on hääldusmärk.
Sulav jää otsib tasakaalu. Voolav vesi otsib oma tasapinda.
Vette pandud jää sulab. See püüab kõigest saada osaks sellest, mis teda ümbritseb.
Kui küünal süüdata, siis vaha sulab ja voolab külgedelt alla. See üksnes otsib oma tasapinda. Raud sulab kuumuses ja hakkab voolama. Ta vaid vastab välisele jõule.
Neis asju jälgides võib saada õppetunni Taost.
Nii nagu sulab jää, peaksime meie õppima kohanema oma ümbrusega. Mitte midagi ei ole võimalik rajada enne, kui me esmalt pole saavutanud tasakaalu.
Nii nagu sulab küünal, peaksime ka meie otsima iga olukorra kõige madalamat, kandvat tasandit. Ei ole mingit vajadust jageleda. Ei ole mingit tarvidust muretseda. Kui küünlataht muutub liiga tuliseks, vastab vaha sellele sulamisega ja madalaima tasandi otsimisega.
Nii nagu sulab raud, peaksime ka meie järeleandlikult reageerima nendele jõududele, mis toimivad me üle. Me ei ole selles elus ülimad – ilmastik, aeg, meie vananemine, teised inimesed ja puhas juhus – kõik avaldavad meile mõju. Raud sulab kuumuses. Ta vastab teda suunavale välisele jõule, kuid ei lakka hetkekski olemast raud. Jahtudes on ta endiselt metall. Sel viisil ta nii vastab kui ka jääb truuks iseendale. Need, kes järgivad Taod, teavad, kui tähtis on ühendada tundlikku ja kiiret tegutsemist terviklikkuse säilitamisega.
Tark inimene on see, kes ei võitle, vaid kohandub muutuvate oludega.
