Feng shui õpetuse kohaselt on võimalik elada kolme printsiibi järgi.
PRAKTILINE elamisviis. Vanad eestlased elasid just selle printsiibi järgi, kõik oli kasutuses. Seetõttu ka elu kasvas ja arenes. Ahi asus alati uksest kõige kaugemal, et soe välja ei läheks. Seega lääne-põhjaosas. Aken seevastu oli suunaga eesaeda, et omada kontrolli selle üle, kes tuleb aeda ja kes lahkub aiast. Kõik mööbliesemed omavad erilist tähendust inimese igapäevaelu korraldamisel. Kella osa mängisid suured esemed nagu laud, kirst, voodi ja ahi vastavalt sellele, millise nurga all paistis elamu akendest sisse päevavalgus. Päevavalguse langemist vaadeldi iga päev nii hommikul kui ka õhtul. Tuli teha kindlaks, kuhu või millisele esemele langeb tõusva ja loojuva päikese valgus. Sellest piisas, et teha otsus, kuidas kulgeb aeg ja milliseid toimetusi on tarvis ette võtta. Näiteks kui valgusvihk jõuab voodini, tuleb loomadega tegelema minna, kui valgus langeb korstnajalani, siis tuleb hakata süüa tegema jne. Igal esemel ja tegevusel oli praktiline väljendus. Hooned on nelinurkse kujuga, et tagada kodus hea ja rahuliku energia voogamine. Majad on viilkatusega, sest meie kliimavöötmes on piisavalt erinevaid sademeid. Murtud katuseotsad ei võta tuult alla. Ka akende kaunistamine oli olulise tähtsusega, sellega hoiti eemal kurje vaime ja ei lastud heal energial ruumist välja minna.
LUKSUSLIK elamisviis. Kui raha ja jõukust on rohkem, siis ei tasu seda häbeneda. Luksusliku eluviisi alla kuulub ka mõisakompleks, nii elati vanasti mõisates. See eluviis oli loomulik – võeti rohkem ja anti rohkem. Luksusliku elamisviisi puhul ei unustatud ära inimese praktilisi vajadusi, kuid need vormistati luksuslikumalt. Miks mitte!
PRIISKAV elamisviis. Elamisviis, kui inimene elab üle oma võimete, ei tarvita oma jääke, ei loobu liigsest. Sellise elamisviisi alla kuulub ka priiskav ehituskunst, kus asju tehakse mitte praktilistest kaalutlustest lähtuvalt, vaid moe või mõnu pärast. Näiteks liiga suured klaaspinnad, teravad neelavad nurgad ruumis, mis nõrgestavad ruumis sees olija energeetikat. Väljapoole kallutatud fassaad, millega võidetakse juurde vaid kubatuuri! Hoonete teravad nurgad, mis suunduvad teiste hoonete poole ja lõhuvad ning hajutavad naaberhoone loomulikku energeetikat. Klaaspõrandad, mis ei tekita turvatunnet ja millele astumine nõuab eneseületamist jne.
| Suured väljapoole kaldega klaasmajad tekitavad mitmeid küsimusi. Esiteks, mida sellise klaaspinnaga juude võidetakse? Kas kubatuuri? Rohkem õhku? Mida sinna paigutada? Teiseks, kuidas seda pinda hooldatakse? Tean, et tavalist klaaspinda pestakse rippuvatel alustel. Aga väljapoole kaldus seina? Arvatavasti tellitakse ämblikmees! Tegelikult õnnestus meil abikaasaga ükskord seda protsessi näha. Oli laupäevane päev Tallinnas Liivalaia tänaval. Liikluseks oli suletud kaks sõidurada, selleks et suures tõstukis olevad aknapesijad saaksid kaldseina pesta. Väga kallis aknapesu ja paratamatult jääb selline pesu väga harvaks. |
Viimaste aegade ehituskunsti vaadates võib üha enam tõdeda, et linnapilti ilmuvad üha enam priiskamist väljendavad vormid. Priiskav ja energiat kulutav on meie eluviis ja meie elu.
| Hea priiskamist esitava näite tõi mulle üks arhitekt ise. Rõdud on moes ja linnapildis teretulnud kui siseruumi vajalikud pikendused. Korterites ju hoovi ei ole ja ka linna eramutel on hoovipind väga väike või naaber liiga lähedal. Kuid mida arvata majast, mis asub uhkes üksilduses keset metsa ja laant ning millel on uhke rõdu. Maja, millel on suur hoov ja avar vaade, ei vaja rõdu. Selleks et kaugele näha, tuleb lihtsalt toast välja minna. Kui ikka veel ei näe, siis lähed oma aia sellesse ossa, kust kõige paremini paistab. |
| Akvaariumi taolised klaasseinad hävitavad akna piirava (kaitsva) ja raamiva (suunava) ülesande, mis omakorda nõrgestab sise- ja välisruumi vahekorda ning turvatunne kaob. |
