Ise

Zi.  Ise, oma jõududega, loomulik

 

Kogu vaimsus lõpeb ja algab iseendaga.

 

Muiste elas kord mees, kes oli otsustanud, et temast võiks saada vaimulik inimene, kui vaid saaks näha jumalaid. Pealegi oli ta veendunud, et enamik inimesi kummardas pelgalt kujusid. Ta tundis vajadust näha tõelisi jumalaid, enne kui võiks neid uskuma hakata.

Ta hakkas külastama templeid. Igas neist rääkisid õpetajad talle, et kui ta soovib näha jumalaid, siis tuleb tal edasi minna teise, kaugemal asuvasse templisse. Mees tegigi nõnda. Pärast sadade templite külastamist rääkisid õpetajad talle, et neid jumalaid, keda tema otsib, on võib-olla võimalik näha tähelepanuväärsete ajaloosündmustega märgitud pühades paikades. Seepeale võttis mees ette aastaid kestva palverännaku. Ta oli juba keskikka jõudmas, kuid soovis endiselt näha jumalaid.

Keegi rääkis talle, et mägierakud on ainukesed, kes jumalaid näevad, ja nõnda pööras ta oma otsingud kõrgete tippude poole ning külastas ühte erakut teise järel. Ta rändas läbi kogu mandri, üle mäeahelike ja läbi laiuvate kõrbete. Viimaks, juba vana ja hallipäisena, liikus ta vaevaliselt härjavankrite killavooris kesk Hiimalaja mägismaad ning leidis lõpuks üksildase askeedi. Ta avaldas targale oma reisi eesmärgi. Viimane vastas itsitades: “Kui sa soovid näha jumalaid, siis istu lihtsalt maha ja sule oma silmad.” Mees tegi nõnda ja sai hetkega valgustunuks.

Kõik vastused on iseendas juba olemas.

Kust ammutad sina teadmisi, kas eelkõige kursustelt ja raamatutest või enda seest? Üks ei välista teist, küsimus on pigem raskuskeskmes.

Ka mina loen jätkuvalt erinevate autorite raamatuid, kuulan audioloenguid, käin kursustel ja praktikatel.

Paraku on olemas ka selline termin -koolitussõltlased. Need on inimesed, kes tormavad kursuselt kursusele, aga on jätkuvalt rahulolematud.  Miks? Seetõttu, et kogu aeg tundub, et salanipid, elusaladused on ikka veel avastamata ja lootus on, et mingil järgmisel loengul äkki öeldakse need ära. Ei öelda ja siis on pettumus.

Minu küsimus on pigem selles, et kas läbi väliste teadmiste saan ma targemaks või on need pelgalt “päästikuks”, mis vallandab sisemise tarkuse, mis minus on kogu aeg olemas, aga uinuvas olekus.

Mulle meeldib mõelda, et kõik väline on päästikuks ja saan aru, et kõik see, mis minus peidus on, lausa nõuab aktiveerimist ning see on pikajaline, järjekindel enesega tegelemise protsess. Protsess, kus tuleb olla kannatlik, panustada päevast päeva, mitte karta aega, mitte olla läbematu, kiirustav. Tegemist on elukestva teekonnaga.

Ütlus: “Ma pole piisavalt tark”, tundub minu jaoks selles valguses mõttetuna, sest jätab mulje, et tarkused asuvad kuskil väljaspool meid. Mulle tundub kohasem pigem :”Ma ei ole veel kõiki enda sees asuvaid faile lahti pakkinud ja aktiveerinud.”

Selles olen veendunud, et mida varem inimene need asjad selgeks mõtleb, seda varem saab ta hakata oma sisemisi tarkusi aktiveerima ja leiab kindlasti ka just talle sobilikud “päästikud”.

Lugupidamisega,

Janno

Kirna mõis, ravipark ja Varbola linnus  ( kliki siin )

Rubriigid: Feng shui, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>