Põlvili

Tekkis jällegi soov lehitseda raamatut “Igapäeva Tao”. Lahti läks raamat sõna, põlvili, kohalt.

PÕLVILI    GuiPõlvitama, põlvili laskuma, sügav kummardus.

Mida kõrgemale me ronime, seda ettevaatlikumad peaksime olema. Mida enam me mõistame Taod, seda vaguramaks me muutume.

Tavapäraselt põlvitati keisri ees. Põlvili laskuti ka jumalate ees, õpetajate, oma vanemate ees ning abiellumisel abikaasa ees. Põlvili laskudes väljendati ennast alandades tagasihoidlikku austust.

Meil pole just palju keisreid maailma alles jäänud ning vagadus, jumalakartlikkus ja aupaklikkus – kas siis jumalate, õpetajate või vanemate ees – on samuti haruldane. Kuid see tagasihoidlikkus ja austus, mida põlvili laskumine märgib, on õppetund, mida ei tohiks ära unustada. Isegi poksijad laskuvad vahel võidujoovastuses põlvili, väljendades tänu. Nad oskavad vaistlikult võidu eest tänulikud olla. Meie, kes me ei ole areenil, ei peaks olema sugugi vähem alandlikud, kui anname endast kõik jõukatsumises, nimega elu. Kui me oleme suutnud jõuda mingi väärtusliku saavutuseni, peaksime olema tänulikud.

Tõesti vähe on alles jäänud neid inimesi, kes teineteisele veel kummardavad. Kuid templites ja kloostrites ja vaimsetes koolides kummardavad õpetajad õpilaste poole, justkui öeldes: “See ei ole mina, kes teid õpetab, see on pärimus, mis teid õpetab.” Ning õpilased kummardavad vastu, justkui öeldes: ” Ma tean, et olen rumal õpilane ning vajan juhendamist.” Ning teiste poole kummardavad kõik, ütlemaks: “Ma austan sind.” Ning jumalate poole kummardavad kõik, ütlemaks: “Me teame alati, et on teisi, meist vägevamaid.”

Vaimsuse õppimine pole raskem oma põlvede painutamisest.

Vaimsuse õppimisel on see “põlved painutamine” ka just egost loobumise tee. Tihti kuulen, kuidas öeldakse, et ma juba tean seda, seda ma olen kuulnud jne. Deklareerides, ma tean, võetakse ära edasise arengu võimalus. Arengutee jäetakse lahti, öeldes: “Ma ei tea.”  Selline viis viitab alandlikkusele, nn. põlvede painutamisele.

Me oleme aastast 1999 feng shuiga puutumuses olnud, aga iga aastaga minu alandlikkus kasvab ja arvan, et olen küll teel, aga kas ma ka juba midagi tean, selles julgen kahelda.

Kinnitust sellele sain ka järjekordselt Hiinas viibides. Ühe osana sellest reisist oli ka hiina keele õpe. Kogu selle keele ülesehitus ja loogika on sootuks teine, kui meie oleme harjunud. See viitab samas ka hiinlaste teistsugusele mõttelaadile ja elufilosoofiale. Siit ka otsene järeldus, et see, kuidas meie feng shuid mõistame on veel väga kaugel sellest, kuidas seda teevad hiinlased ise. Kõik see tekitab minus põnevust ja samas ka austus, mis paneb põlvi painutama ja avaldama austust Hiina rahva ja kultuuri suunas.

Ilusat neljapäeva,

Janno Seeder

Rubriigid: Feng shui, sildid: , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>